28-29.mai: kui kodus midagi teha pole, tuleb sammud jälle Amsterdami poole seada! Facebookis sai plaanidesse kaasatud Isabella, Julian, Duygu, Valentina, Vicky ja Sabrina.Nagu ikka kombeks, jäid kõik hiljaks ning pidime Isabellaga linna vahel kõndides taas aega parajaks tegema:
Saime kella viie paiku Julianiga kokku ja istusime mõnikümmend minutit niisama pargipingil, nautides harukordselt sooja ilma ja eredat päikest. Tollal oli mul veel alles koolist koju sõitmisel tekkinud jakirant:
Plaanitud ühest õhtust sai aga tänu Isabella pealinnas elavale hostõele, kes meile lahkelt öömaja pakkus, lausa ööpäev. Tšillisimegi õhtu tema korteris ning alles kesköö paiku hakkasime väljaminekuplaane tegema.Kella ühe paiku, teel Leidsepleini poole:
Hommikul kell pool kuus, kui õues juba valgeks kiskumas ning meil aeg kodu poole liikuma asuda:
Varahommikusel taksosõidul tagasi Lara korteri poole sõites tehti meile selgeks, et Leidseplein on kohalike seas tuntud kui kõige jamam peokoht ja üleüldiselt nõme turistilõks. Oli ka aeg, et keegi meid Amsterdami ööelu saladustesse pühendaks, sest vahetusaasta varsti lõppemas!Magasime kella üheni.
Hommikusöök kanali äärel Albert Heijnist ostetud söögipoolisega:
Edasi pisike trett Waterloopleini kirbuturule, mõned pildid kanalite ääres ning siis taas rongijaama jaaaaaaaaa kodupoole!
--5.-6.juuni: Deventeris telkimas. Käsil viimased nädalad. Olime Duygu ja Isabellaga ühel meelel, et vaba aega ei saa kodus magamisele raisata. Kuna eelneva nädalavahetuse veetsime Amsterdamis, otsustasime seekord midagi muud teha. Sõitsime Duyguga Isabellale Deventeri külla, masterplaaniks vahelduseks veidike telkida.
Hollandis on telkimiseks muust ilmast eraldatud tasulised telkimisplatsid-- mis enamjaolt karavane täis-- sest niisama keset metsi või põlde oma telki üles panna ei tohi.Juhuslikult sattusime telkla poole teel olles Deventeri kermiselt ka läbi. Jee!
Esimene kermis, kuhu jõudsin, sest siis, kui mu kõrvalkülades parajasti laata peeti, olin purjetamas või Amsterdamis ära. Tegime erinevatel aktratsioonidel mõned sõidud ja jätkasime teed.Sõitsime praamiga üle IJsseli ja olime kohal. Telklas maksime igaüks neli eurot ühe öö eest + 6 eurot telgikoha eest ning asusime rõõmsal meelel telkima.
Just siis, kui olime end metsikusse matkamisellu täielikult sisse elanud-- ehk telgi üles pannud, jõe ääres tšillinud ning siis telgi juurde tagasi läinud ja suures näljas avastanud, et meil üldse toitu kaasas pole-- tulid Isabella hostvanemad meid üle tšekkama. Ja tõid viinamarju. Lisaks teatasid nad, et me olime telgi täiesti valesti üles pannud ehk ühe pulga telki installeerimata unustanud! Ning et meie piiramatut enesekindlust veelgi materdada, kutsusid nad meid lähedalasuvasse telki, kus nende vanad tuttavad parajasti elamas, pannkooke sööma.
Nii palju siis metsikust matkamiselust.Õhtu möödus üsna rahulikult, käisime korra veel kesklinnast läbi, ostsime stick candyt, aga kuna kermis tolleks päevaks juba sulgemisel ning inimesi linnas üsna vähe, andsime samuti alla ja jalutasime läbi kohaliku punaste laternate tänava tagasi telklasse.
Pühapäeva hommikul sõitsime Duygu ja Isabella hostvanematega Amsterdami. Sealt edasi läks minu tee läbi Hoorni ja kodu Alkmaari, kus YFU Noord-Hollandi viimane kokkusaamine. Kuigi Juliani nägin vast viimast korda üleüldse, ei olnud meeleolu sugugi kurb. Üsna igav oli tegelikult. Seekord oli hostvanemate kord särada ning vahetusõpilased istusid enamjaolt niisama igavledes laudade ääres.
--11.-13. juuni: Duygu sünnipäev/lahkumispidu. Ursem.
Ei teagi, mis mul arus oli, et lubasin Duygul oma 17. sünnipäeva siin pidada. Juba mai keskel teatas ta facebookis, et kavatseb 12. juunil väga suurejoonelise peo korraldada. Nädal hiljem sain talt paanilise abipalve, sest äkitselt olevat ta hostvanemad teatanud, et neil on nende majas ööbimiseks ruumi vaid kolmele inimesele. Avalik info on aga, et mina elan Hollandis keset põlde suures talumajas.
Asjad liikusid oma loogilist rada pidi ja 11. juuni õhtul saabusidki siia Isabella ja Duygu, et pidu ette valmistada. Millega me muidugi tol reedeõhtul tegeleda ei viitsinud. Proovisime hoopis, kas vesipiip töötab.
Hiljem vaatasime kella kolmeni öösel filme. Hommikuks olime siiski algelise poenimekirja ning tegevuskava valmis vorpida suutnud ning hakkasime selle järgi tegutsema. Duygu sõitis Alkmaari külalistele järgi, meie Isabellaga jäime koju suurt peotelki üles panema. Õhtu kulgedes sai aina selgemaks, et olin andnud sõrme, aga Duygu tõmbas mind peokorraldusse üleni sisse ja taganes ise korraldustiimist täielikult. Nojah. Olin vihane ja kuri, aga midagi ei olnud enam parata. Ning lõpuks laabus kõik siiski päris hästi!
-- Nii. Allemaal weer op de hoogte! Ja tulev nädal tuleb huvitav!
haha nice, i cant understand what you saying at all, i do believe you were staying at de worp? i live in Deventer, haha.
ReplyDelete