Tuesday 20 April 2010
Sunday 18 April 2010
piletijaht
Alustan tänase päeva teist postitust sellise huvitava uudisega, et nägin hommikul unes Kristjanit ja me olime Islandil. Seda siis lühidalt. Väga poeetiline. Näen viimsel ajal üldse üsna päevakorralisi unenägusid-- välja arvatud üleeile, kus käes oli juulikuu lõpp ehk Viljandi folk ning mul ei olnud folgipassi, aga suur paanika oli. Ärkasin üles ja ohkasin kergendunult, kui sain aru, et olen jätkuvalt Hollandis ja kuupäev on alles miskine.. aprill.
--
18. aprill: Amsterdam.
Suure köha ja nohu käes vaeveldes lõi mu valutavasse pähe selline tore idee, et kuna ma Flight of the Conchordsi piletimüügi olin juba maha maganud, siis ehk võiks minna ja broneerida endale koha Jay Brannani kontserdil, mille ma juhuslikult igasugu Amsterdami kontserdikavasid sirvides avastanud olin.
Ilm oli ilus; päike paistis, taevas taas puhas, tuult vähe, t-särgikraadid!
Mõtlesin teel Amsterdami, et teeks endast igal pool pilti. Ise. Et teeks nalja. Aga mõtteks see vaid jäigi, sest pärast üksikut rongisõitu inimeste keskele astudes läks julgus mu seest minema. Üks pilt siiski rongist:
Järgmine nali oli selline, et kavatsesin kiiresti Leidsepleinile jõuda ja sealt pileti ära osta, aga muidugi jäin ma kõikjal toppama ning mingil hetkel avastasin, et ma tegelikult ei teagi, kuhu poole suunduma pean.
Põikasin siis suures meelemures korra kommipoodi sisse ja varustasin end torbiku kummikommidega ning sain TASUTA kaasa pisikese paki ubasid.
Mõtlesin päris pikalt selle üle, kuidas kummikommid igasugu asjadega seostuvad. Eriti need praemuna-kummikommid... Ükskord varajases nooruses, kui veel Kolgas elasime, tuli vanaema Tallinnast külla ja siis läks kõik vanem pere selle puhul metsa seenele ja mina jäin koju, aga sain kurvastuse peletamiseks 10 krooni. Milline õnn! Tol ajal oli see suur raha, läksime Marjega poodi ja ostsime kummikomme ja kreemisaiu ja olime kohe õite rõõmsad!
Siis need vahu-ollusest kummihiired, käsikäes nätskete zhelatiinimaasikatega, mis aastatel 2002-2003 Kadrinas Paruni poes müügil olid. Sain nädalas 25 krooni taskuraha ja enamik sellest kulus ikka nendele.
Üks lähiminevikumälestusi ka; 2007, hapud õunaringid Konsumis... Mis tol ajal veel A ja O oli. 12.50 pakk. Ilus number, viiekümnekroonine jagus hästi.
Nüüd olen üldjuhul rõõmus, kui miski alla viie euro maksab.
Tagasi sinna, kust enne heietusi pooleli jäin: lõpuks sain pileti muidugi kätte!
Sellega oli eesmärk täidetud ja võis taas kodu poole liikuma hakata.
Ning veel viimase kilomeetri jooksul, mille rattaga läbisin, jõudsin peaaegu alla ajada ühe pardi! Kes siiski aga mu Surmaratta eest pääses ning oma naisukese juurde kraavikaldale põgeneda jõudis. Reedel sain muuseas klassiõe käest, kes minuga varem vaid mõned laused rääkinud, noomida, et mu ratas kriuksub liiga kõvasti. Kevad :))))
--
18. aprill: Amsterdam.
Suure köha ja nohu käes vaeveldes lõi mu valutavasse pähe selline tore idee, et kuna ma Flight of the Conchordsi piletimüügi olin juba maha maganud, siis ehk võiks minna ja broneerida endale koha Jay Brannani kontserdil, mille ma juhuslikult igasugu Amsterdami kontserdikavasid sirvides avastanud olin.
Ilm oli ilus; päike paistis, taevas taas puhas, tuult vähe, t-särgikraadid!
Mõtlesin teel Amsterdami, et teeks endast igal pool pilti. Ise. Et teeks nalja. Aga mõtteks see vaid jäigi, sest pärast üksikut rongisõitu inimeste keskele astudes läks julgus mu seest minema. Üks pilt siiski rongist:
Järgmine nali oli selline, et kavatsesin kiiresti Leidsepleinile jõuda ja sealt pileti ära osta, aga muidugi jäin ma kõikjal toppama ning mingil hetkel avastasin, et ma tegelikult ei teagi, kuhu poole suunduma pean.
Põikasin siis suures meelemures korra kommipoodi sisse ja varustasin end torbiku kummikommidega ning sain TASUTA kaasa pisikese paki ubasid.
Mõtlesin päris pikalt selle üle, kuidas kummikommid igasugu asjadega seostuvad. Eriti need praemuna-kummikommid... Ükskord varajases nooruses, kui veel Kolgas elasime, tuli vanaema Tallinnast külla ja siis läks kõik vanem pere selle puhul metsa seenele ja mina jäin koju, aga sain kurvastuse peletamiseks 10 krooni. Milline õnn! Tol ajal oli see suur raha, läksime Marjega poodi ja ostsime kummikomme ja kreemisaiu ja olime kohe õite rõõmsad! Siis need vahu-ollusest kummihiired, käsikäes nätskete zhelatiinimaasikatega, mis aastatel 2002-2003 Kadrinas Paruni poes müügil olid. Sain nädalas 25 krooni taskuraha ja enamik sellest kulus ikka nendele.
Üks lähiminevikumälestusi ka; 2007, hapud õunaringid Konsumis... Mis tol ajal veel A ja O oli. 12.50 pakk. Ilus number, viiekümnekroonine jagus hästi.
Nüüd olen üldjuhul rõõmus, kui miski alla viie euro maksab.
Tagasi sinna, kust enne heietusi pooleli jäin: lõpuks sain pileti muidugi kätte!
Sellega oli eesmärk täidetud ja võis taas kodu poole liikuma hakata.
Ning veel viimase kilomeetri jooksul, mille rattaga läbisin, jõudsin peaaegu alla ajada ühe pardi! Kes siiski aga mu Surmaratta eest pääses ning oma naisukese juurde kraavikaldale põgeneda jõudis. Reedel sain muuseas klassiõe käest, kes minuga varem vaid mõned laused rääkinud, noomida, et mu ratas kriuksub liiga kõvasti. Kevad :))))
päike on erakordselt ere
Ma tahaksin tegelikult hullupööra kirjutada lihtsalt sellest, kui ilus ilm meil viimasel ajal on või kui igav koolis on ja et ma tunnen end tõepoolest väga rebelina kohalike noorte hulgas, aga alati tuleb midagi muud ette, kuhu otsa ei saa sellist ümmargust juttu kirjutada. Ütlen veel enne viimase nädala tegemistest jutustamist ära: aitäh! kõikide pakkide, kaartide ja kirjade eest, mis te mulle sünnipäevaks saatsite :) ! Mõtlesin küll, et kirjutan igaühele päris postikirja vastu, aga ei ole selleni tänaseni jõudnud ja siin niimoodi üldiselt tänamine on lihtsalt väga kerge...
Tagasi põhiteema juurde: möödunud nädal.
Teisipäeval käisin vabade tundide ajal jälle Hoornis, aga seekord kindla eesmärgiga: leida üles tordipood. Maak je taart ("tee oma tort!"), milles müüakse kõikvõimalikke tordi-ja koogitegemisvahendeid, -aluseid ning -kaunistusi. Mu lemmikpood Hoornis. Pärast pooltteist tundi kõiksugu kitsaste tänavate vahel seiklemist jõudsin lõpuks õigesse kohta kah. Varustasin end 50 muffinivormi ja purgikese dinosaurustega ning hakkasime õhtul küpsetama. Banaaniglasuuriga õunamuffinid!
Jaaaa teine sats, tagasihoidlikum, mustikatega.
--
Laupäeval käisin esimest korda kofferbakmarktil. Kofferbakmarkt-- otsetõlkes pagasnikuturg-- kujutab endast liikuvat kirbuturgu, kus hulk inimesi oma pööningutelt kõikvõimaliku pahna alla toonud, selle kõik autosse laadinud ja kokkulepitud turupäeval teatud kohta teistele inimestele müügiks sõidutavad. Vana kola ei ole just igaühele ahvatlev kaup, niisiis tehakse neid turupäevi ühes kuus üsna mitmeid kordi ja erinevates kohtades: äkki läheb õnneks ja äkki keegi ostab midagi!
--
Nii muuseas, mis nüüd meelde tuleb: sõin laupäeval taaskord kuulsat Hollandi heeringat. Polegi vist tollest maiuspalast kirjutanud varem, aga see viga saab kohe parandatud! VÄGA METSIK! Eesti heeringas on ikka selline vintske tummine tükk, mille lõhn kurgulage pärast söömist veel tundideks kummitama jääb, aga see hollandi kala on pehme, tekstuurilt nagu plastiliin, parajalt maheda maitsega ning lisaks veel väikse hapukurgi ja sibulakestega!
No offence, Eesti heeringas, maitse asi! Küll saab sindki tulevikus isuga söödud :) Siinkohal tahaksin viidata Parvepoiste Heeringalaulule, mida aga youtubes mu suureks kurvastuseks pole, niiet peate seda ise endale täna unelauluks laulma!
Tagasi põhiteema juurde: möödunud nädal.
Teisipäeval käisin vabade tundide ajal jälle Hoornis, aga seekord kindla eesmärgiga: leida üles tordipood. Maak je taart ("tee oma tort!"), milles müüakse kõikvõimalikke tordi-ja koogitegemisvahendeid, -aluseid ning -kaunistusi. Mu lemmikpood Hoornis. Pärast pooltteist tundi kõiksugu kitsaste tänavate vahel seiklemist jõudsin lõpuks õigesse kohta kah. Varustasin end 50 muffinivormi ja purgikese dinosaurustega ning hakkasime õhtul küpsetama. Banaaniglasuuriga õunamuffinid!
Jaaaa teine sats, tagasihoidlikum, mustikatega.
--
Laupäeval käisin esimest korda kofferbakmarktil. Kofferbakmarkt-- otsetõlkes pagasnikuturg-- kujutab endast liikuvat kirbuturgu, kus hulk inimesi oma pööningutelt kõikvõimaliku pahna alla toonud, selle kõik autosse laadinud ja kokkulepitud turupäeval teatud kohta teistele inimestele müügiks sõidutavad. Vana kola ei ole just igaühele ahvatlev kaup, niisiis tehakse neid turupäevi ühes kuus üsna mitmeid kordi ja erinevates kohtades: äkki läheb õnneks ja äkki keegi ostab midagi!
--Nii muuseas, mis nüüd meelde tuleb: sõin laupäeval taaskord kuulsat Hollandi heeringat. Polegi vist tollest maiuspalast kirjutanud varem, aga see viga saab kohe parandatud! VÄGA METSIK! Eesti heeringas on ikka selline vintske tummine tükk, mille lõhn kurgulage pärast söömist veel tundideks kummitama jääb, aga see hollandi kala on pehme, tekstuurilt nagu plastiliin, parajalt maheda maitsega ning lisaks veel väikse hapukurgi ja sibulakestega!
No offence, Eesti heeringas, maitse asi! Küll saab sindki tulevikus isuga söödud :) Siinkohal tahaksin viidata Parvepoiste Heeringalaulule, mida aga youtubes mu suureks kurvastuseks pole, niiet peate seda ise endale täna unelauluks laulma!
Sunday 11 April 2010
11. aprill
5:45
"can i sit here? i'm not dangerous"
"why would you be?"
"people with beards sometimes are"
selline huvitav iraanlane rootsist, kes nüüd töötab hambaarstina amsterdamis, aga tahaks taani minna, sest seal on inimestel koledamad hambad ja seal makstaks talle töö eest rohkem. öö jooksul kohatud rahva seas olid kõigi hulgas meeldejäävad veel päris mitu austraallast, paar sakslast ning üks india juurte(ja välimusega) iirlane.
--
täna hommikul tegin sellise vägitüki, et kõndisin hoornist avenhorni ja jõudsin enne esimest bussi kohale. siis ratta selga ning koju ja ülejäänud päeva.. põhimõtteliselt magasin.
"can i sit here? i'm not dangerous""why would you be?"
"people with beards sometimes are"
selline huvitav iraanlane rootsist, kes nüüd töötab hambaarstina amsterdamis, aga tahaks taani minna, sest seal on inimestel koledamad hambad ja seal makstaks talle töö eest rohkem. öö jooksul kohatud rahva seas olid kõigi hulgas meeldejäävad veel päris mitu austraallast, paar sakslast ning üks india juurte(ja välimusega) iirlane.--
täna hommikul tegin sellise vägitüki, et kõndisin hoornist avenhorni ja jõudsin enne esimest bussi kohale. siis ratta selga ning koju ja ülejäänud päeva.. põhimõtteliselt magasin.
Saturday 10 April 2010
pildid
Hea küll, kui jänesepildid väga ei imponeerinud, siis mul on muud ka.
Esmaspäeval Maria Joséga Hoornis. Kõik poed olid lihavõtete puhul kinni, avatud olid vaid üksikud kohvikud:
Teisipäeval väisasime Kittyga Amsterdami Rijksmuseumi ja kõndisime niisama mööda linna ringi.
Neljapäevaks oli pea kahenädalane vaheaeg möödas ning siis näiteks:
Draamatunni arvestuse peaproovid:
Ja nüüd taas nädalavahetus.
Esmaspäeval Maria Joséga Hoornis. Kõik poed olid lihavõtete puhul kinni, avatud olid vaid üksikud kohvikud:
Teisipäeval väisasime Kittyga Amsterdami Rijksmuseumi ja kõndisime niisama mööda linna ringi.
Neljapäevaks oli pea kahenädalane vaheaeg möödas ning siis näiteks:Draamatunni arvestuse peaproovid:
Ja nüüd taas nädalavahetus.
Wednesday 7 April 2010
Meinerzhagen, Saksamaa, 27.-31. märts
Niikui reedel kool läbi sai, kimasin rattaga ruttu koju, pakkisin asjad, krabasin külmukast kirju koera ja hüppasin autosse, et rongiga Hollandi piirile Roermondi jõuda. Sealt edasi juba Joeliga Saksamaa pinnale. Viis päeva Meinerzhagenis!
Nägin metsa ja sugulasi!:
Eckenhagen Affen-und Vogelpark:
(Nägin ahve!):
Ja muidugi päev enne minekut kurikuulus Saksamaa spagetijäätis:
Saksamaal oli mõnus soe, aga kui Hollandisse tagasi jõudsin, tuli jälle kõvasti vihma ja tuult! Ja järgneva päeva ajaloo ja hollandi keele eksamid põrusin küll täiega läbi...
Nägin metsa ja sugulasi!:
Eckenhagen Affen-und Vogelpark:
(Nägin ahve!):
Ja muidugi päev enne minekut kurikuulus Saksamaa spagetijäätis:
Saksamaal oli mõnus soe, aga kui Hollandisse tagasi jõudsin, tuli jälle kõvasti vihma ja tuult! Ja järgneva päeva ajaloo ja hollandi keele eksamid põrusin küll täiega läbi...
Subscribe to:
Posts (Atom)
