sügisvaheaja viimased päevad

Alustasin reedel taaskord rongijaamast, eesmärgiks jõuda Zaandami, Merilinile külla. Rongi lahkumiseni oli 10 minutit, astusin hostemaga piletimüügiautomaadi juurde, toksisin kõik vajaliku info sisse, võtsin pangakaardi rahakotist välja ja... Ligi astus umbes kolmekümndendates naine ja ütles hostemale midagi, millest mina sain aru ainult niipalju, et kahe euro eest saan ta pileti endale. Idee oli selles, et tollel naisel oli edasi-tagasi pilet Hoornist Amsterdami olnud, aga kummaski otsas polnud kontrolltemplit sellele peale löödud, niiet pilet oli uuestikasutatav. Aga mul polnud sularaha, lehvitasin pangakaardiga, ütlesin "sorry"... ja sain tasuta pileti! Ohhoo!

Zaandamis igavlesime, mängisime Wii-ga, saime teada, et pühapäeval toimuma pidanud juustutegemine lükkub edasi järgmisesse nädalavahetusse, see-eest sõime Merilini hostide tehtud juustufondüüd, õhtutel käisime kohalikus baaris, kus lahked kohalikud(kelledest ühe poeg oli sealsamas baarimees/laulab bändis Kansloos/õpib Amsterdamis arvutimängudisaini) jagasid igasugu infot Hollandi elu ja olu kohta(muuseas sain teada, et iganädalane dalmaatsiakoerast külaline, keda ka meil õnnestus kahel järjestikusel õhtul näha, on oma nime Hey Joe saanud Jimi Hendrixi laulu järgi ning et too lugu on baariomaniku lemmiklugu ja sellepärast peab iga laivbänd, kes tolles baaris esineb, vähemalt korra "Hey Joe"d mängima) ning vaatlesime muuhulgas, milline näeb välja selle väikelinna ööelu paar tundi enne kellakeeramist.

Pühapäeval sõitsime Merilini ja ta hostidega Amsterdami impro-jazz-kontserdile.

Ma pole kunagi varem päris elus eksperimentaal-jazzi näinud, niiet olin päris mitukümmend minutit pärast kontserdi lõppugi veel sõnatu... Ning kui olin tagasi Hoorni suunduva rongi peale jooksnud, tuli välja, et sõnu ei lähe mul niipea ka parima tahtmise juures vaja, sest telefoniarve oli tühjaks jooksnud(tervitan siinkohal nii Krisi kui Helinat!) ning väljahelistamine/sõnumeerimine oli piiratud. Lootsin rongijaama ligidal asuvast Albert Heijnist uut kõneaega osta, aga too õnnistatud asutus oli pühapäeva puhul suletud... Niisiis alustasingi jalgsimatka kodu poole.

Jõudsin vast kilomeetri kõndida(mille juurde käis ka omaette vandumine), kui mu kõrval peatus hostema auto ja ma kerge vaevaga koju sain. Kordki tundus see meeldivana, et hostvanemad igal sammul üksteisega sidet peavad-- Merilini h-isa oli nimelt minu hostidele teatanud, millisele rongile ma läksin ning mu h-ema oli ilma minult kinnitust saamata/küsimata õnneks juhuslikult õigel ajal rongijaama poole teele asunud. Niiet lühidalt: olen elus! 

(Ja vaheaeg selleks korraks läbi.)

Castricum

en kwallen.

Hoorn

käisin klassiõdedega teed joomas

Alkmaar

ostsin uue ipodi

Amsterdam, kolmas kord

Jõudsin pühapäevahommikul kell 10 pärast laupäeva ja sellele järgnenud ööd YFUkatega Almeres Amsterdami. Eesmärgiks oli osta uus ipod ja siis koju edasi sõita, aga kuna olin alles kolmandat korda pealinnas ja polnud end apple'i esinduse asukohaga kurssi viinud, polnud mul aimugi, kuhu suunda minna.. Ettenägelikult olin siiski kaasa võtnud oma Hollandit tutvustava raamatu, kus vahel linnakaart. Kruiisisin siis üsna umbropsu sinnapoole, kus varem käinud ei olnud.Sattusin kõikvõimalikesse huvitavatesse tänavatesse ja avastasin toreda ärkava turukese. Amsterdam oli vaikne, õhk jahe, poed-restoranid suletud. Üsna tüüpiliseks on saamas see, et mu fotokaakud ütlevad kõige tähtsamatel hetkedel üles... Ka seekord.  Kuni kell sai 12 ja ma kogemata ühest ilukauplusest patareid leidsin. Tolleks hetkeks olid aga suured rahvahordid samuti oma sammud tänavatele seadnud ning idüllilistest tühjadest tänavatest ja vaikusest oli taaskord saanud inimestest kihav elus linn!Keset linnaväljakut oli keegi tivoli püsti pannud:für Kris:
für Kommi:
Ostsin taas paar rõivaeset, kolme euro eest sain turult kokaraamatu, krabasin juhuslikult avastatud funkyst uue ajastu mänguasjade poekesest paar ägedat elektroonilise muusika ajakirja, tegin tänavamuusikutest pilte, jõin smuutit. Kui kella poole kolmeks lõpuks rongijaama kõrvalt Apple'i esinduse leidsin, pidin siiski viimasel minutil tühjade kätega rongile jooksma, sest poe kaardilugeja keeldus mu swedbanki Visakaarti lugemast... Ja koju ma läksingi.

naabruskond

vahepala

Uudiseid jääb praeguse seisuga iga päevaga aina vähemaks, aga tulev nädal on sügisvaheaeg, küllap siis läheb elu jälle käima!

pühaviha

Alles 14. küsimuse juures vihjas sõna "duidelijk" mulle, et saksa keele kuulamistesti kirjalik osa ei olnudki teps mitte saksakeelne.

Üsna nigel seis on, sest siin pole koolielu meelakkumine ja ainuke tund, kus hetkel särada suudan, on inglise keel, mujal istun nägu sõnaraamatus ning tõlgin, et kohe varsti jälle ära unustada.

nädal edasi

Neljapäevalõuna:

Päevad mööduvad üsna kiiresti, koolis ei saa enamikes tundides jätkuvalt suuremat asja aru, sest õpikuid ei ole ja ilma nendeta on üsna raske jälgida, mis parajasti toimub, niisiis tiksun niisama, joonistan ja tõlgin+õpin suvalisi sõnu, mis kuskilt kinni püüdnud olen. 
Reedel jäid kehalisetunnid ära, sest vihma tibutas. Pääsesime selleks korraks 6-minuti jooksust!
Laupäevaks lubati tormi, niiet olin üsna ärevil, aga noh... Tuul oli üsna kõva tõesti.

Laupäevahommik:

Laupäevaõhtu @ naabrimehe 40. sünnipäev:

Nägin laupäeval esimest korda ka naabrirahva ära, koos kõigi nende sugulaste, koerte ja kitsedega. Väga muhedad inimesed olid kõik! Nii mõnedki kohalolnud uurisid mult Eesti, eesti keele ja eesti seente kohta, sõin banaani maapähklikastmes, rääkisin inimestega juttu, kuulasin hollandi keelt, käisin õues loomi vaatamas ja lõpuks kõndisime jälle 150 meetrit koju tagasi. Loodetavasti käime naabritega edaspidi hästi palju läbi, sest nad on tõega lahedad!