piletijaht

Alustan tänase päeva teist postitust sellise huvitava uudisega, et nägin hommikul unes Kristjanit ja me olime Islandil. Seda siis lühidalt. Väga poeetiline. Näen viimsel ajal üldse üsna päevakorralisi unenägusid-- välja arvatud üleeile, kus käes oli juulikuu lõpp ehk Viljandi folk ning mul ei olnud folgipassi, aga suur paanika oli. Ärkasin üles ja ohkasin kergendunult, kui sain aru, et olen jätkuvalt Hollandis ja kuupäev on alles miskine.. aprill.
--
18. aprill: Amsterdam.
Suure köha ja nohu käes vaeveldes lõi mu valutavasse pähe selline tore idee, et kuna ma Flight of the Conchordsi piletimüügi olin juba maha maganud, siis ehk võiks minna ja broneerida endale koha Jay Brannani kontserdil, mille ma juhuslikult igasugu Amsterdami kontserdikavasid sirvides avastanud olin.
Ilm oli ilus; päike paistis, taevas taas puhas, tuult vähe, t-särgikraadid!
Mõtlesin teel Amsterdami, et teeks endast igal pool pilti. Ise. Et teeks nalja. Aga mõtteks see vaid jäigi, sest pärast üksikut rongisõitu inimeste keskele astudes läks julgus mu seest minema. Üks pilt siiski rongist:Järgmine nali oli selline, et kavatsesin kiiresti Leidsepleinile jõuda ja sealt pileti ära osta, aga muidugi jäin ma kõikjal toppama ning mingil hetkel avastasin, et ma tegelikult ei teagi, kuhu poole suunduma pean.Põikasin siis suures meelemures korra kommipoodi sisse ja varustasin end torbiku kummikommidega ning sain TASUTA kaasa pisikese paki ubasid.Mõtlesin päris pikalt selle üle, kuidas kummikommid igasugu asjadega seostuvad. Eriti need praemuna-kummikommid... Ükskord varajases nooruses, kui veel Kolgas elasime, tuli vanaema Tallinnast külla ja siis läks kõik vanem pere selle puhul metsa seenele ja mina jäin koju, aga sain kurvastuse peletamiseks 10 krooni. Milline õnn! Tol ajal oli see suur raha, läksime Marjega poodi ja ostsime kummikomme ja kreemisaiu ja olime kohe õite rõõmsad!
Siis need vahu-ollusest kummihiired, käsikäes nätskete zhelatiinimaasikatega, mis aastatel 2002-2003 Kadrinas Paruni poes müügil olid. Sain nädalas 25 krooni taskuraha ja enamik sellest kulus ikka nendele.
Üks lähiminevikumälestusi ka; 2007, hapud õunaringid Konsumis... Mis tol ajal veel A ja O oli. 12.50 pakk. Ilus number, viiekümnekroonine jagus hästi.
Nüüd olen üldjuhul rõõmus, kui miski alla viie euro maksab.

Tagasi sinna, kust enne heietusi pooleli jäin: lõpuks sain pileti muidugi kätte!Sellega oli eesmärk täidetud ja võis taas kodu poole liikuma hakata.Ning veel viimase kilomeetri jooksul, mille rattaga läbisin, jõudsin peaaegu alla ajada ühe pardi! Kes siiski aga mu Surmaratta eest pääses ning oma naisukese juurde kraavikaldale põgeneda jõudis. Reedel sain muuseas klassiõe käest, kes minuga varem vaid mõned laused rääkinud, noomida, et mu ratas kriuksub liiga kõvasti. Kevad :))))