Viimase kuu jooksul on mul erinevate tegevuste kõrval löönud kusagilt alateadvuse sügavatest soppidest jälle silme ette ammu kõrvale pandud pildikesed, mis Eesti viimaste aastate tavaeluga võrreldes liiga teistsugused, et sealmail igapäevaselt peas ringelda... Kui ahju sisse käisid mustad briketid ja ahju kohal kuivatati pikkade niitide otsas õunu; rosinad valges šokolaadis; too kraav, mille alati rohelist kallast mööda sai Mähel poodi; vanaema, kes Kolgas seenel käis... Siin on, ning kahtlemata annavad sellest märku ka need killukesed, kummaliselt kodune.
--
Ma ei taipa enam, miks lubasin midagi peale poodlemisülevaate Amsterdami kohta kirjutada. Valmistaksin pettumuse kõigile, eelkõige iseendale, kui üritaksin praegu kõige nähtu kohta mingeid adekvaatseid sõnu ritta seada ning et mitte kopeerida siia lühiülevaadet linna ajaloost või tavalist "oli kena", jätan siia vaid tolle pildi... Jooksin trammile, kõndisin poodi, loivasin burger kingi, jooksin trammile, kõndisin poodi. Ilus.
No comments:
Post a Comment