kuningannapäev

29. aprillil kimasin taas rattaga kiiresti koju, viskasin kotti kaamera, rahakoti ning juukseharja ja sõitsin siis rongiga Amsterdami, eesmärgiks Kuningannaöö pealinnas veeta, järgmisel hommikul kell seitse rongiga koju magama minna ning siis päeval taas ärgates uuesti linna sõita. Saanud kohalejõudes aga kinnitust, et Duygu tuttaval AEFiga Hollandis vahetusõpilaseks oleval Bengisu'l on Amsterdamis majaga hostonu, ohverdasin riietevahetamise ning jäin koos 10 teise vahetusõpilasega pealinna lausa kolmeks päevaks.
Kuningannaööl, mis loodud selleks, et suunata ning kontrollida varem kuningannapäevale eelnenud rahvarahutusi, käisime klubides, just nagu ka enamik ülejäänuid tol ööl linnas viibinuid. Saime keset ööd kaela suure vihmasaju, mis meid aga väga ei heidutanud. Jätkasime tantsimist ja mööda Leidsepleini üksteise tagaotsimist kuni kella kuueni hommikul, mil tagasi majja ronisime ning põhku pugesime.
--Kuningannapäeval ärkasime kuskil 11 paiku. Sõime võõrustaja kulul hommikusööki(ehk leiba juustu, hagelslagi ja kokosbroodiga) ja läksime siis välja. Jalutasime ringi, uudistasime toimuvat ja pildistasime.Kohtusime teiste YFUkatega ning sellest hetkest edasi üritasime läbi meeletu rahvamassi pidevalt kuhugi jõuda-- algul õlut ostma, siis tänavaturgudeni, siis erinevatele vabaõhukontserditele, mis tol päeval käimas-- ning päris mitme sihtkohani jõudsime ka, kuigi kolossaalset turupidamist meil näha ei õnnestunud, sest ühel hetkel väsisid kõik suurest ekslemisest ära ning istusime ühiselt kanaliäärde paate vaatama ja juttu vestma.Samas ei masendanud põhiturgudest ilma jäämine meid väga, peamine kuulus kuningannapäevakauplemine oli juba nähtud: peaaegu kõik tänavad olid päev otsa täis kohalikke elanikke, kes oma majade ees kõiksugu vanu tarbe-, söögi- ja muid esemeid ning teenuseid müüsid, mida neil endil enam vaja ei läinud või mis potentsiaalselt raha sissetoovad näisid. Koogimüümine, näomaalingud, tavalised turuvidinad, kõik müügiks! Eriti ettenägelikud olid päevi varem poest hulgi karastusjooke või puuvilju ostnud ja kauplesid nüüd suure eduga neid maha.Bengisu hostonu, kelle juures ööbisime, lubas näiteks inimestel 1€ hinnaga oma majas kolmandale korrusele WC kasutama ronida. Too äri osutus muuseas väga popiks teenuseks!
Enamik poode ja kauplusi olid kinni, ainult kiirtoidurestoranid olid avatud. Tänavatel toimuv liiklus oli taandunud ainult jalakäijateks, ning tänavad sarnanesid suurtele oranzhidele aeglastele jõgedele-- kiiresti liikuda ei olnud võimalik, sest rahvast oli hordide viisi(tõesõna! nii palju inimesi pole ma küll kunagi ühes linnas korraga näinud!) ja paigalseismine oleks sellises peomeeleolus lihtsalt igav olnud. Kõik olid riietatud Hollandi rahvusvärvi oranzhi ning end kaunistanud puna-sini-valgete lipuvärvides aksessuuaaridega, sest kõige selle tralli mõte oli ju ometi tähistada kuninganna sünnipäeva-- viimasel ajal muidugi eelmise kuninganna sünnipäeva päeval, sest praeguse esileedi sünts on tegelikult jaanuari lõpus, mil väljas pidutsemine on eluohtlik.
Kell seitse õhtul, pärast kaugemalt tulnud ja koju tagasi tahtvate YFUkatega hüvasti jätmist läksime tagasi majja. Sõime mõned võileivad ja otsustasime üheskoos, et magame paar tundi ning lähme siis Museumplein'ile, kus dj Tiesto tasuta kontserti andma pidi. Too viimane fakt oli enamikule kohalolijatest vägagi meelierutav, seega kõik plaaniga nõus ja nagu silgud karbis taas unemaale.
Pool üksteist õhtul ärkasime taas justkui üks mees kõik korraga üles. Arvasime, et küll aega on, ning istusime niisama madratsitel, jõime ja sõime(õite metsikult, isegi vahukoore pistsime pintslisse) ning alustasime kell 23:30 liikumist. Umbes 12 ringis jõudsime kohale-- aga meie suureks pettumuseks kehtis isegi tol päeval hollandlaste igavene pahe kõik asjad jube varakult kinni panna-- ehk keda ei olnud, oli 1)dj Tiesto 2)rahvas. Maasolevad prügimäed vihjasid meile, et oleme hiljaks jäänud. Tuju hetkeks morn, ei lasknud me sel ebaõnnel siiski tervet õhtut rikkuda ja suundusime taas Leidsepleinile! Sealgi oli aga pidu üsna kõngenud, niiet pidime alla andma, Febost/Mäkist friikad-jäätisekokteilid ostma ning jälle koju vantsima, kus taas suurt pidusööki alustasime, mis kummalisel kombel lausa kella viieni välja kestis. Koidukuma juba paistmas, seadsime end taas voodites-magamiskottides-madratsites sisse ning hommikut ootama.--
1. mai. Ilm oli pilvine ja üsna jahe. Kella üheks oli meid vahetusõpilasi majja alles jäänud umbes enam-vähem kuus ning südametunnistus surus kojuminekumõtetega üsna kõvasti peale. Ostsime majaomanikule šokolaaditordi, sõime veel viimse brunchi selles kaunis kohas, jätsime omanikega hüvasti ja läksime oma teed.Türklased ja Ceci suundusid kohemaid koju, me Vale ning Isabellaga jalutasime veel mõned tunnid Jordaanias ringi. Kummalisel-- aga ilmselgelt positiivsel!-- kombel olid tänavad möödunud ööl nähtud lokkavast prahist puhtad! Amsterdami koristustöölised on nimelt viimased kuu aega katkematult streikinud ja linna prahihunnikutel omasoodu kasvada lasknud, aga vististi oli kuningannapidustuste ajaks erafirmad palgatud, kes linna esimeste päikesekiirte saabumise ajaks nii puhtaks kui võimalik tegid. Raiskasin viimased rahad külmutatud maasikatele ja väikesele jogurtipakile(tegelikult ostsin uue koti ka endale, aga see on liialt suur patt, et sulgudeväliselt ja avalikult tunnistada) ning kolisin oma kodinatega väsinult, kuid õnnelikult Ursemi tagasi!
--
Kokkuvõtteks:hoolimata sellest, et kolm päeva riideid ei vahetanud, möödusid kuningannaöö-kuningannapäev ja esimene mai väga edukalt. "Väga edukalt" on muidugi tagasihoidlik kirjeldus. Tegelikult oli see arvatavasti kõige lahedam pidu Hollandis üldse!
Muuseas, õhutemperatuur langes küll selle ajaga drastiliselt-- neljapäeval oli soe, 23 kraadi, kuningannapäeval 11 ja laupäeval taas sinna 15 kanti-- ning jäigi ülejäänud maivaheajaks nii.
Millest juba järgnevas postituses.